Amazoni näide. Kas vertikaalselt integreeritud ettevõtjad rikuvad automaatselt konkurentsireegleid?

22
10 / 19

Triinu Järviste, vandeadvokaat

Euroopa Komisjon teatas 17. juulil 2019 ametliku menetluse algatamisest, et hinnata, kas Amazoni poolt sõltumatutelt jaemüüjatelt saadud tundliku teabe kasutamine rikub konkurentsireegleid. Selle menetluse pinnalt tekib küsimus, mil määral heidetakse konkurentsiõiguses ette vertikaalset integreeritust kui sellist, st tegutsemist järjestikustel turutasanditel.

Amazon on loonud platvormi, kus saavad oma tooteid müüa sõltumatud müüjad. Samas müüb Amazon sellel platvormil ka omaenda tooteid, konkureerides sellel turul teiste jaemüüjatega. Komisjon märgib oma pressiteates, et tuvastas menetluse esmases analüüsis, et tundub, et Amazon kasutab täielikult tundlikku infot platvormi müüjate, toodete ja tehingute kohta.

Komisjon kavatseb edasises menetluses seetõttu uurida Amazoni ja platvormi müüjate vahelisi lepinguid, et tuvastada, kas ja kuidas nende müüjate kohta saadav info mõjutab konkurentsi. Samuti plaanib komisjon uurida konkreetsemaid praktikaid jaekauplejate eelistamisel (n-ö buy box võitmise kaudu). Seejuures on komisjonil oma pressiteate kohaselt kavas hinnata, kas Amazon võib olla rikkunud turgu valitseva ettevõtja kohustusi või konkurentsivastaste kokkulepete reegleid.

Oma pressiteate järgi otsustas komisjon „analüüsida Amazoni äripraktikaid ja selle kahetist rolli platvormina ja jaekauplejana, et hinnata selle vastavust konkurentsireeglitele“. Seega põhineb komisjoni menetlus just peamiselt faktil, et Amazonil on n-ö kahetine roll. Komisjoni väide jätab teatud määral mulje, nagu võiks see kahetine roll platvormi ja jaekauplejana iseenesest olla konkurentsiõiguslikult hukkamõistetav.

Asjaolu, et komisjon hindab Amazoni tegevust muu hulgas konkurentsivastaste kokkulepete reeglite raames, viitab huvitaval kombel sellele, nagu komisjon mõistaks hukka vertikaalse integratsiooni kaudu saadud eeliste kasutamise ka hoolimata sellest, kas ettevõtja on turgu valitsev või mitte.

Vertikaalne integreeritus ja sellest tulenevad turumõjud on tänapäeval tehnoloogia arenedes eriti ajakohased. Tegutsemine mitmel järjestikusel turul toob sellistel uudsetel turgudel sageli kaasa kasu tarbijatele nii laialdase tootevaliku kui ka innovatsiooni kujul. Selliselt on vertikaalselt integreeritud näiteks laialdaselt kasutatav Netflix, kes ühest küljest küll toodab ise originaalfilme ja -sarju ning pakub neid vaatajatele enda platvormil, kuid teisest küljest võimaldab enda platvormi kasutada ka teistel filmistuudiotel.

Selle näite pinnalt tundub mõistetav, et vertikaalne integreeritus ei saa iseenesest olla konkurentsireeglite vastane. Tarbijatele ei oleks kasulikum see, kui Netflix vertikaalselt seotud turgudel ei tegutseks, näiteks ei võimaldaks teistele pakkujatele ligipääsu enda platvormile või ei toodaks ise filme ja sarju. Sama loogika peaks kehtima Amazoni, HBO, Androidi ja teiste selliste ettevõtete puhul. Sarnaseid turumõjusid võib kaasneda ka nö kahepoolsetel turgudel, kus tegutsevad nt Facebook, LinkedIn ja Ebay.

Järjestikustel turutasanditel tegutsemise reeglid on olulised ka väljaspool tehnoloogiasektorit. Näiteks pakuvad paljud jaekauplused sageli omamärgitooteid (ingl private label product). Ka sellisel juhul saab jaekauplus sisuliselt kasutada omamärgitoote arendamiseks, turundamiseks ja müügiks infot, mida ta on saanud oma tegevuses jaekauplusena teiste toodete tootjate või hulgimüüjate käest.

Selliselt näeb jaekaupleja teiste ettevõtjate toodetud toodete põhjal, milliseid tooteid ostetakse hästi või kus on turulünk, ning oskab tänu sellele tuua turule just õige toote. Olukorras, kus jaekauplus ei ole turgu valitsev (mis on Eesti kontekstis ebatõenäoline), on kaheldav heita sellise info kasutamist jaekauplusele ette. Toob ju omamärgitoodete tootmine üldjuhul tarbijatele kasu, sest nende hinnad on madalamad ja valik suureneb.

Aeg näitab, kuidas komisjon oma menetluses Amazoni kahetist rolli käsitleb. Kuigi komisjoni pressiteade võib viidata vastupidisele, laheneb olukord ilmselt siiski järeldusega, et konkurentsiõigus ei saa kirjutada ettevõtjale ette ärimudelit, st seda, kas ettevõtja soovib tegutseda vertikaalselt seotud turgudel või mitte.

Samas peaksid vertikaalselt integreeritud ettevõtjad siiski tagama, et olukorras, kus nad on mõnel turul turgu valitsevad ettevõtjad, ei kujutaks nende tegevus selle positsiooni kuritarvitust. Samuti tuleb tähele panna, et kui ettevõte tegutseb tootmise ja turustamise mitmel tasandil, ei kooskõlastaks ta edasimüügisuhetes kaudselt ka tegevust konkureerival turul.