Viis ohtu, mida pidada ettevõtet omandades silmas riigiabi aspektist

27
05 / 19

Katri Paas-Mohando, vandeadvokaat

Enne ettevõtte omandamist tehakse tavaliselt õigusaudit, et tuvastada ettevõttega seotud õiguslikud riskid. Audit peaks kindlasti hõlmama riigiabi reeglite järgimise analüüsi, sest nagu seekordse uudiskirja teistest artiklitest nähtub, võib riigiabi tagasinõue koos aastate jooksul kogunenud intressidega tulla väga valusa hoobina. Järgnevalt on antud näpunäiteid selle kohta, mida peaks sellise riigiabi auditi käigus kindlasti üle kontrollima.

1.     Kas omandatav ettevõtte on taotlenud riigiga seotud üksustelt toetusi või hüvitisi?

Eestis on palju riigiga seotud üksusi, mis pakuvad toetusi, hüvitisi ja eritingimustel laenuabi või käendusi. Enamasti töötavad selliste toetuste pakkujad toetusmeetmed välja riigiabi reeglitest lähtudes (nt kooskõlas riigiabi grupierandiga, selle alusel kehtestatud rakendusmäärustega vms). Kuid vastutus ja risk reeglite täpse järgimise eest lasub siiski abi saajal, sest reeglite rikkumise korral tuleb abi tagasi maksta just temal – isegi siis, kui reeglite vastu eksis ka abi andja.

Seega, kui ettevõte on saanud riigiga seotud üksustelt mis tahes vormis toetust, tuleks enne ettevõtte omandamist kindlasti lähemalt uurida, millise riigiabi reegli alusel toetust anti ning kas toetus ja ettevõte ise vastasid täpselt selle reegli üksikasjadele. Nagu selgub Triinu Järviste artiklist „Toetuse tagasinõudmise reeglid Euroopa Kohtu otsuses Eesti Pagari kohta“, võib ka esmapilgul väheolulisena tunduv pelgalt formaalne rikkumine – nagu töö alustamiseks siduva lepingu sõlmimine enne toetustaotluse esitamist – tuua aastaid hiljem kaasa riigiabi tagasinõude.

2.     Kas abisummad jäävad lubatud piiridesse?

Väikeste abisummade puhul on kõige lihtsam tugineda nn vähese tähtsusega abi erandile. Selle alusel on lubatud saada riigiga seotud üksustelt rahalist toetust kuni 200 000 eurot kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul. See reegel kehtib siiski ainult siis, kui abisumma on võimalik täpselt kindlaks määrata. See tingimus ei pruugi olla täidetud juhul, kui toetussumma ei ole väljendatud mitte konkreetses rahalises toetussummas, vaid abi seisneb näiteks turutingimustest soodsamas laenus või käenduses.

Lisaks tuleb silmas pidada, et kui abi saadakse mitmest allikast ja erineval ajal, ei tohi abi summa akumuleerudes ühegi kolmeaastase perioodi jooksul ületada lubatud 200 000-eurost piirmäära.

3.     Kas ettevõte on väike või keskmise suurusega?

Paljud toetusmeetmed on mõeldud ainult väike- või keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d). VKE-ks loetakse riigiabi reeglite kohaselt ettevõtted, millel on alla 250 töötaja ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Kuid ettevõtete ring, kelle vastavaid arvnäitajaid tuleb VKE staatuse määratlemisel arvesse võtta, on ootamatult lai. Näiteks sõltuvalt asjaoludest võivad asjakohased olla ka nende ettevõtete näitajad, kus omandatav ettevõte omab 25–50%-list vähemusosalust, ja selliste ettevõtete enamusosaniku näitajad. Et arvnäitajad võivad ajas muutuda, võib muutuda ka VKE staatus, mis võib tekitada riigiabi reeglitega vastuolu.

4.     Kas abi on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas abi andmise tingimustega?

Riigiabi tagasimaksmise kohustus võib tekkida ka juhul, kui omandatav ettevõte ei ole kasutanud toetust eesmärgipäraselt ja täpses kooskõlas abi andmise aluseks oleva riigiabi reegli tingimustega. Seepärast on asjakohane uurida lisaks toetuse saamise asjaoludele ka toetuse kasutamist.

5.     Kas omandatav ettevõte on teinud tehinguid riigiga seotud üksustega?

Isegi kui omandatav ettevõte ei ole taotlenud riigiga seotud üksustelt toetusi või hüvitisi, võivad riigiabi reeglid tõusta päevakorrale juhul, kui see ettevõte on teinud riigiga (või kohaliku omavalitsusega) seotud üksustega tehinguid. Näiteks võib ta olla omandanud riigilt vara, saanud riigi vara üürile, osutanud riigile teenuseid või on riik teinud ettevõttesse investeeringu.

Kui sellised tehingud ei vasta turutingimustele, võib olla tegu ebaseadusliku riigiabiga, mis võidakse veel aastaid hiljem vaidlustada ja sisse nõuda. Nagu on näidanud näiteks Tootsi tuulepargi maadega seotud tulised kohtuvaidlused, võivad sellise vaidlustuse algatada abi saaja konkurendid. See muudab sedalaadi tehingud eriti riskantseks.